Search among U:buntu's articles

Vahel pöördun tagasi ammu kuulatud lugude juurde. Mõned saab välja praakida, et neid enam kunagi kuulata. Teised meeldivad, meeldivad, meeldivad ja jäävad meeldima. Näiteks see lugu. Pagana kahju on, et mingi aja pärast blogis viidatud lood

"Kas sa siin ja praegu usaldad mind?" "Usaldan" "Vaata mulle silma ja ütle, kas sa usaldad mind." Vaikus. Segadus. Usaldan ja ei usalda. Mida vastata? Mida öelda? Usaldan ju küll, aga tegelikult mitte. Püüan teha näo, et jõudsin otsusele ja laveerin:

Ma ostsin 2 DVD'd ja ma tunnen natuke kõhedust, et kui ma need ära vaatan, siis mis need minuga teevad. Viimasel ajal olen elu ja maailmaasju jälle nii tõsiselt võtnud, et on mõistlik end natuke uuesti programmeerida inimeseks. Ei tahaks lõplikult

Kui ma esimest korda millalgi ammu "9" treilerit nägin, siis tahtsin väga-väga seda vaadata. Nüüd on see tehtud ehk asi on nähtud. Peab tunnistama, et lugu ise oli lihtsakoeline, kuid plussiks on animeerimine ise. Nii et etteruttavalt öeldes on tegemist

Loen hetkel Carolijn Visseri kirjutatud raamatut "Naised võõrsil". Apollo allahinnatute letist leidsin. Selles on lood naistest, kes on elanud oma elu võõrsil. Kes siis sõja sunnil, kes vabal valikul. Pool on läbi, pool on ees. Väga huvitavad lood.

Aastal 2014 võiks talgude korras teha kõigile eestimaalastele grupiteraapia vaimse tervise korrastamiseks. Ilmselt kulub sellele terve aasta, aga oleks päris uhke värk, kui Eestist saaks esimene riik maailmas, kus on kogu rahva pööning tuulutatud.

Talve selgroog on murtud - külm vesi meeldib kerele rohkem kui kuum vesi. Järelikult saab varsti jõkke minna... Ja vastasmaja üks majakülg on lumest puhtaks sulanud. Rohelist veel ei ole, aga sellel koerakusetamisalleel vaevalt et midagi väga rohelist

Vahel on raamatulugemine vaevaline nagu töö. Lennart Mere "Hõbevalge" on minu jaoks üks selline raamat. Eile sain lõpuks läbi. Võttis aega neli kuud. Ei ole mina nõnda erudeeritud ja akadeemiline, et suudaks ühe jutiga ja suure naudinguga seda lugeda.