Search among U:buntu's articles

Mul ühel tuttaval on käsil lahutus. Selline valusamat sorti. Kohtute ja kaitsjatega. Selline pikk ja väsitav teekond nagu vähiravi. Ma näen seda kõike läbi ühe poole sõnade, kuigi tunnen mõlemat poolt ja soovin, et mõlemad saaks sellest halvast parima.

Me siin üksnädal mõlgutasime kursaõega mõtteid, et vähemalt tal ja mul on hinges ikka väike nats peidus. Et tema ja minu jaoks on Eesti ikka kõige lemmikum koht elamiseks ja olemiseks. Päike, heinamaa, laisad jõed ning kuusemets. Mõnus on rääkida eesti

Võimalik et tegemist on esimese filmiga, mille esilinastusele ise trügisin. Tundus et võrreldes nende kümnete filmidega, mis viimasel aastal-paaril on kinno jõudnud, võiks see mulle iseäranis meeldida. Meeldis ka. Kas just fili lugu ise, aga kogu see

Ühes e-maili listis, mille lugemisega ma end lõbustan, on mehed alustanud vestlust teemal, kuidas naisi mõista. List ise on fenomen omaette. Seal on demokraatia aktiviste (kes peaasjalikult ise end demokraadiks peavad), akadeemikuid, pensionäre jne.